Nostalgia

Mäletad õhtuid ja hommikuid,
pannkoogilõhnaseid lõunaid,
suviseid kingi ja kummikuid,
esimest sügisest õuna?

Mäletada, kuidas me käisime
mööda Rakvere radu?
Mäletad, kuidas me laulsime,
kuhu see aeg küll on kadund?

Alles see oli, enam ei ole,
tunnen se'st lõputut puudust.
Hea, et sa ometi alles veel oled,
kuigi aeg edasi suundub.

november 2004

Peipsi pulsil

põhjust Peipsi poole põrutada
piiritult pooldan
prõksub pilliroog
purjetab paadike
piniseb putukas
põgeneb prügikala
paterdab pardike
pool päeva pikutan
pühakojas palvetan
põletab päike Peipsi põski
peseb pimedus Peipsi palgeid
põgenedes Paidest, Pariisist, Prahast,
Pekingist, Peterburist, Pihkvast
pöörduge Peipsi poole
põrgusse pingviinide partei!
poliitbroilerid, poepidajad, potjomkinid,
propagandistid, pisuhännad, patukahetsejad,
protestandid, poeedid, preestrid,
populaarteadlased, pummeldajad,
polaaruurijad, pommipanijad –
pöörake pead Peipsi poole
pöörduge puhkuseks Peipsi parnassile
peatuge põhimõtteliselt
pulsseerige Peipsi pulsil
pöidlad pihku!

Märts 2010

Oli detsember.

Tahtsin vaadata üle Peipsi lumiste väljade,

vastu ent vaatas lainetav rand.

Mustvee tänavail varitses sügis –

ikka detsembris.

Mis on juhtunud meie põhjataevaalusega?

Kui ei muud, siis vähemalt talv

on alati kindlasti tulnud.

Nüüd aga lõputu-lõputu sügis,

lõputu vetemöll Peipsi põrandal,

vesi ei saagi puhkust.

16.12.2007 Mustvees

Isadepäevaluuletused

Salmikesi isadepäevaks:

Issi, puhun õhupalli
täna sinu auks ma täis.
Siis teen musi ja teen kalli,
soovin sulle soove häid.


Isadepäev, isadepäev -
kõikide vaprate isade päev.
Tortide päev, lillede päev,
kõikide heade soovide päev.


Minu isa on maailma parim,
kõige targem ja tugevam mees.
Kõiki tarkusi tema käest pärin.
Tänuks siis suure kalli tal' teen.


Minu issi on pehme kui mõmmi
ning tugev ja suur nagu karu.
Mina olen ta lapseke nummi,
kukile võtta end palun.


Miks on vaja meile issit?
Lapsi toob ju toonekurg.
Kahelda siin pole miskit -
issita on lihtsalt kurb.


Issi, täna teen sul torti,
kaardi joonistasin ka.
Terve päeva ma ei jonni,
olen sulle väga hea.


Armas-kallis issikene,
kaitsed mind ja kasvatad.
Tahan sind ma tänada,
et mind nii palju armastad.

07.11.2009

Sõbrale

Neeme mälestuseks

Kuldne kevad 98 -

nägin Sind esimest korda,

istusid vaguralt Lem Pastelli kõrval,

suur, soe ja sõbralik, mõnus mõmmi.

Talvelõpp 2009 -

nägin Sind viimast korda.

Aga viimast korda ainult selles elus.

10 aastat sügavat sõprust -

seda polegi nii vähe.

10 on ilus number.

Kaameli peas tossab soni.

Tossab, kuid enam ei põle.

Tema kustunud leek

särab nüüd meie silmades.

05.06.2009

Peatage aeg!

Pange seisma kõik kellad,
peatage aeg!
Hoidke ketis kõik haukuvad koerad.
Hoidke korraks kinni suu.
Jääge sinna, kus olete,
ärge jookske.
Ärge jookske korrakski ära
oma mõtete eest,
enda aja eest!
Keskenduge asjadele,
mis midagi loevad.
Mõelge neile,
kes on öelnud teile head.
Mõelge kõiki häid mõtteid,
Te tunnete, kui hea on olla
oma elu keskel
oma naha sees.

02.06.2001

Aeglus

Aeglus, vaid aeglus on see,
mis siin maailmas mu hinge kosutab,
mis mu hapraid tundemeeli helgastab,
mis mu ärevat verd rahustab,
raskeid mõtteid purustab.

Kust leida veel aeglust, kui mitte ajast?
Kust veel otsida aega, kui mitte aeglusest?
Ajavoolu enda kaelusest,
voolavuse roideist, kõõlustest.

Ma seisatan ja seisan ajas
ja minu jagu ilmgi seisatab.

18.07.2002

Midagi hoian ma endale,
kasvõi ühe mõtte.
See on mõte,
mis pidurdab rohukasvu,
mis paneb vakka kõik koerad
ja ennasttäis mehed, rumalad naised
ja kiretult tehtud lapsed,
mis peatab looduskatastroofid,
mis seiskab õhus lennukid
ja maa all metrood,
mis varjutab maailma mõtted
ja hädad ja usundid.
Mida ei sunni keegi välja ütlema.
See on mõte,
mille pärast mul on häbi.

10.04.2004

Kui olin sind kord näinud,
muutus miski igaveseks.
Puud ei laulnud enam võõraid keeli
ja linnudki lendasid okstele.

06.08.2003

Kaamos

Kaamos surub sind maha
justkui janu kaameliküüru.
Mitte enam ei taha
olla reibas ja rõõmus.

Pimedus tungis tuppa,
lõputu sinkjasmust udu.
Väsimus vaimusse vupsab,
mõte läeb pilkaseid radu.

Ilmalaps, isetu, keeletu,
elu su ümber on pime.
Olla ses kaamoses meeletu,
oleks vist imede ime.

29.11.2004

Maailm on ees

Maailm on ees
ja ma lähen ja lähen ja lähen.
Maailm on ees
ja luuletus ununeb pähe.

Maailm on ees
ja taga ja kõrgel ja eemal.
Maailm on ees,
korraks kükitan vaikselt teepeenral.

Maailm on ees,
tas on tuisku ja tormi ja lund.
Maailm on ees
ja ma lähen ja olen kesk und.

04.03.2000

Tunnen

Tunnen, et miski on jälle mul olemas.
Tunnen, et kuskil on tuld.
Päike on loojumas, maalakka puremas,
sulab ehk varsti ka muld.

Tean, mis on ilus, ja tean ka, mis kole on.
Vähemalt midagi tean.
Aag see aastaaeg, mis mul siin jalus on,
kinni kõik mahlad mus peab.

Lähen ja hüppan, lähen ja laulan,
midagi laulda on mulgi.
Tunnen end linnuna, seetõttu laulan,
ainult et pole mul sulgi.

19.02.2000

Elumerel

Su ees on meri.
See on elumeri.
Ja sina oled selle mere laev,
sul seilata on paras vaev.

Su meres elab palju kalu,
saa sõbraks nendega, ma palun.
Ja hoidu karidest, mis ees,
sa läbi libise kui kala vees.

Su meresool sul õnne toogu
ja andku kõiges juurde hoogu.
Sa elutormis vapralt viskle
ning ära kaladega kiskle!

23.02.2000

Kummalised teed

Käin mööda kummalisi radu
neil lihtsail Eesti tänavail.
On vahepeal mu mõistus kadund,
käin ikka silmil säravail.

Ja teen ka imelikke tantsusamme
ma ruumides, kus kaovad piirid.
Niisama vahel loon ma jämme,
kassroheliste silmadega püüan kiiri.

Mu teed on vahel natukene pikad
ja vahel justkui polekski mul neid.
Ma olen tõesti kummaline plika
ning varsti toimub järjekordne reid.

12.01.2000

Pikkade päkkadega päkapikk

Pikkade päkkadega päkapikk
proovis jalga minu sussi.
Suss on nüüd mul imelik
ja kõndimise ajab vussi.

Aga õnneks mahub nüüd
sussi sisse rohkem komme.
Pikkade päkkadega päkapikk,
külasta mind jälle homme!

10.12.2008

Öö - hirm ja armastus

On mõni öö nii pikk kui igavik
ja mõnel ööl vaid silmapilgu pikkus.
Mu peos on tähesära ja kuukiired.
Ööd armastada on suur rikkus.

Ja tähed - ingli hinged - lendavad,
maa sinimarjust ammutavad nektarit.
Ei enam kaua laulda teel ei jaksa, kuid
ööl käia veel on tuhat hektarit.

On vahel hirm, et öö ei lõppegi,
ja vahel ennast öösse mässiks kauaks.
Mu hirm ja armastus on samad alati,
nii jääda võib veel kauaks-kauaks.

05.10.2000

Tõmban kardinad ette,
et maailm ei näeks
minu punaseid silmi,
kõveraid jalgu,
näritud küüsi,
karedaid käsi,
katkiseid juukseid,
käest ära keha
ja pirakat nina.
Mõelda vaid -
see olen mina!
Selle peale paneme tina!

24.10.2000

Väikse päeva laul

Päevad lendavad kui väikesed linnud,
liiga kiiresti nad mööduvad.
Pihupesas pisikesed pinnud
valu vaikselt juurde hõõruvad.

Tuulgi ajast aeglasemalt liigub,
seemneist saanud ammu suured puud.
Oksal ainult üksik kastan kiigub,
annab peagi ta'gi mullal' suud.

See on sinu väike rõõmus päev,
sellest väikse tüki saan ka ma.
Seda päikest sinu silmis näen,
mis kaunimaks muudab me maailma.

Õnnepäevad pole enam kaugel,
juba koputavad uksele.
Marutuul on väljal juba raugend,
lähme järgi elu kutsele!

Laula sina oma väikest laulu,
hingelinnukese siristust.
Laula laule, mida laulsime kord
pühapäevahommikuti kirikus.

Oma unenägudest too kaasa
unistused, mis on täitunud.
Võta unelmaisse mindki kaasa,
kuni minuski leek läitunud.

Rõõm ja mure käivad üheskoos,
sõbraks valida võid ühe neist.
Nõnda oleme ka meie koos,
sest me armastame teineteist.

15.11.2000

[sünnipäeva õnnesoov]

Soovin, et sul oleks kõike,
millest tehtud maailm -
päikest, kive, õhku, armastust,
vett ja miljon lilleõit.
Elada siin on suur võit.

16.12.2000

[jõulusoov]

Jõulu kaunis küünlasäras
viigu tuul su mured ära,
inglid laulgu jõulusalme,
aga sina ole valvel,
sest kui küünlatule läidad,
see su unistused täidab.

12.12.2000