Mäletad õhtuid ja hommikuid,
pannkoogilõhnaseid lõunaid,
suviseid kingi ja kummikuid,
esimest sügisest õuna?
Mäletada, kuidas me käisime
mööda Rakvere radu?
Mäletad, kuidas me laulsime,
kuhu see aeg küll on kadund?
Alles see oli, enam ei ole,
tunnen se'st lõputut puudust.
Hea, et sa ometi alles veel oled,
kuigi aeg edasi suundub.
november 2004
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar