Aeglus

Aeglus, vaid aeglus on see,
mis siin maailmas mu hinge kosutab,
mis mu hapraid tundemeeli helgastab,
mis mu ärevat verd rahustab,
raskeid mõtteid purustab.

Kust leida veel aeglust, kui mitte ajast?
Kust veel otsida aega, kui mitte aeglusest?
Ajavoolu enda kaelusest,
voolavuse roideist, kõõlustest.

Ma seisatan ja seisan ajas
ja minu jagu ilmgi seisatab.

18.07.2002

Endast väljas või enese sees

Suur segadus on minu sees

ja ma isegi ei tea,

olen ma endast väljas või enese sees.

Unenäod viivad mind sinna,

kus tahaksin tõesti olla.

Kuid lihtsalt tulla, lihtsalt minna

niisama ma ei saa.

Kuhu minna ja kust tulla?

Vastust peab otsima teiste ja enese seest.

On talv. On hommik. Õhtu. Öö.

Ent puudub päev,

ka vist ma ise ootan ainult seda,

et päikest jälle rutem näeks.

09.12.1998

Palsam hingele

Ainult see, mis sinu hinge külge kasvab,

su oma olla vaid saabki.

Oma elus kohtad inimesi tuhandeid,

kõik su omad olema ei peagi.

Ja tundes armastust, ei tohi mõelda,

kas seda inimest sul armastada tasub.

Armastus on ainus puhas tunne,

mille puhul tähtsust pole kasul.

See ei tähenda, et armastusel pole mõtet,

vastupidi - ta on palsam hingele.

Armastada võib objekti valimata,

kuid ta vahel võib ka anda põhjust pingele.

30.11.1998

Olla mina ise

Elu, lase mul olla mina ise,

lase mul vahelgi olla see,

kes ma kõige rohkem igatsen olla - 

MINA ISE!

Mind on palju,

mind on rohkem,

kui oli kord stepihunti.

Ma mängin naljakat

endale vastikut mängu.

Maailm vajab õiget mind,

aga ta ei taha seda tunnistada.

19.11.1998