Käin mööda kummalisi radu
neil lihtsail Eesti tänavail.
On vahepeal mu mõistus kadund,
käin ikka silmil säravail.
Ja teen ka imelikke tantsusamme
ma ruumides, kus kaovad piirid.
Niisama vahel loon ma jämme,
kassroheliste silmadega püüan kiiri.
Mu teed on vahel natukene pikad
ja vahel justkui polekski mul neid.
Ma olen tõesti kummaline plika
ning varsti toimub järjekordne reid.
12.01.2000
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar