neljapäev, november 05, 2009

Kaamos

Kaamos surub sind maha
justkui janu kaameliküüru.
Mitte enam ei taha
olla reibas ja rõõmus.

Pimedus tungis tuppa,
lõputu sinkjasmust udu.
Väsimus vaimusse vupsab,
mõte läeb pilkaseid radu.

Ilmalaps, isetu, keeletu,
elu su ümber on pime.
Olla ses kaamoses meeletu,
oleks vist imede ime.

29.11.2004

Kommentaare ei ole: