Kaunis ja kole

Astu välja oma lapsekingadest,
eemalda endalt naiivsuse loor,
viska roosad prillid prügikasti
ja potsata kahe jalaga reaalsusesse!
Nüüd tunneta materiaalset planeeti,
ürgajal sündinud liikide kisklemist.
Võitle ja kaota ja võida!
Vihka, kuid pea meeles, et see on patt!
Armasta, andesta, nuusuta kevadlilli,
klammerdu õigesse, takerdu valesse,
see kõik on andeks antav.
Siis naerata kogu maailmale
ja näita oma valgeid purihambaid.
Elu on kaunis ja kole, kas pole?

20.03.1998

Üksik aur

Mida ma mängin,
mida ma näitlen?
Mäng võib saada eluks.
Elu on mäng, kõik on mäng,
keegi käike ette ei näe.
Mina võin lõppeda,
mõte võib pöörduda,
kõik saab ühtseks vaevalärmiks.
Suurest härdast härmaämbrist
tuiskab tippu üksik aur.
Isegi kui praegu usun,
võin ma kõiges pettuda.
Kus on inglid, kes on saatan?
Mitte midagi ei tea.
Istun siin ja vaibun tühjaks.
Millelgi ei ole mõtet,
kui ei ole armastust.

17.04.1998

Aprillis

Aprillis mei heina ei söö,
sest me pole lihtsalt lehmad,
kui päike sätendab pärast ööd,
tekib meil tunne, et lehmad on kehvad.

Kehv lehm on lollist lambast parem,
kuid loll lammas kanast etem on,
kuigi kana tibust palju vanem,
on ta siiski samamoodi loll.

Lollid kõik on meie koduloomad,
muudkui lullitavad, magavad,
liiga tihti söövad-joovad,
kõik nende haisu pärast plehku plagavad.

17.03.1998

Andesta

Palun andesta talle,
ta ei tea, mida ta teeb.
Piisk langeb lompi,
pisar imendub taskurätti,
ent kuhu kadus ta vennaspisar?
Anna talle palun andeks,
olgu nutt, olgu naer,
elu ei ole muinasjutt
ega mustvalge malelaud.
Elu on elu, ainult elu,
ka surm on elu,
selle elu jätk.
Vennaspisar jäi põsele lamama.
Tänan, et andsid andeks.

21.04.1998

Ole valguseks!

Sa tunned enda sees
üht tugevat pakitsust,
ta kasvab, ta kasvab
ja otsib väljapääsu.

Oh lennuta, oh lennuta,
oh lennuta, oh lennuta
oma armastus sinna,
kus on üksiku kodu!

Tuhanded, miljonid
igatsevad sinu armastust.
Oh kingi, oh kingi
neile, mida sul on palju!

Löögu võimsalt lõkkele
su hinge tuleleek!
Ole valguseks, valguseks
üksildaste südametes!

Usk, lootus, armastus -
need ainsad sinu sees,
jaga kõik maailmale,
jäta endale vaid raas!

13.05.1998

Fantaasia

Sa mine ja astu üle lumise künka,
näe, seal kaugel on mägi!
Need mäed on hoopis pilverünkad,
kuid kas sa sedagi nägid...

Meie elu on vaid üks kujutelm,
fantaasia on kohutav haigus,
must inimene on sinu jaoks kelm
ja lehmal on surmalaigud.

Seda elevanti ära sabast sa kisu,
ka tema on vaid üks pilv.
Kui näed seal torti ja tekib sul isu,
ära unusta seda, et pilves on ilm.

Sa lamad rohus ja katsud pilvi
oma kenade hallide silmadega.
Fantaasia köidab, sa kissitad silmi,
seda näed vaid kurjade ilmadega.

18.04.1998

Vean jälgi pisardatud paberile.
Ma tahan luua oma aja luulet,
kuid kas on mõtet luuletada silmaveest?
Tuvikene krabistab aknaplekil,
ta vanavanaema oli postimees.
Minu sees on kaks kriipivat kiirt,
printsess ja vaeslaps üheskoos.
Mu veri esimene neist, hing viimase.
Mu kurvastus nad muudab minuks.

Mõne surm on suurem

Hetkel, mil mind jõgi tappa tahtis,
viskas räbaldunud barbar köie.
Kuratlikust vetevoost ma tookord pääsesin.
Barbar oli minust kiirem,
kui läbi metsa kodu poole vantsisin,
ta oli juba kase oksalt rippuv laip.
Ma alandusin põlvili ja kartma lõin,
sest mõne surm on lihtsalt elust suurem.

13.03.1998

Armastan ja alistun

Ma armastan ja alistun,
ma alistuda armastan.
Su arm - see tõmbab hingest viimse õhu,
see imeb soontest viimse vere,
see närib tükkideks mu südame.
Su isekus on kuningaks mu ekistentsis.
Ma alistun ja armastan.
Vaim kisendab kui kajakas,
vaid tema ei alistu.
Vaim hüppab merevoogu,
igatsedes tuulehoogu,
mis lämmatab ta suu.
Jääb järele vaid alistus
ja sinu isekus -
see on mu armastus.

13.03.1998

Armastus on käsk,
mõtles keegi ühes luuletuses.
Aga mind pole mõtet käskida.
Enesearmastus on egoism,
mõtlen mina.
Egoism on patt.
Kas ma täidan käsku
või astun üle keelust?
Ultimaatum.
Sest kedagi mul pole...
peale iseenda.

14.03.1998

Olemise katastroof

Olemisest tingitud katastroof,
kergatslik ohvrite ringmäng.
Hing on sul sees veel, sa täkk,
painava lembuse öös.

Öökulli kräun - et öö teda võtaks.
Kiskjate sihitu luus, kuhu küll?
Laamendav joodik, idüll.
Öö, vana mait, jälle jõi.

Katastroof aegu näind kehas.
Keskaja roimarlik katk.
Rohujuur nõrkeb, üks hetk!
Taas algab pöörane retk.

28.08.2001

Ikka daam

Veel tassike kohvi,
veel tassike teed
ja las tuli põleb veel.
Et mitte olla
veel boheemne daam,
ma kannan kaelas keed.
Mu jalas iganenud kontsakingad,
hõbelevad siidisukad.
Ja kuigi see ei ole enam moes,
ma olen pigem daam
kui stiilselt hukas.

24.03.1999

Sõbrapäevaluuletus nr 3

Elus tähtsaid asju leiad palju,
hea sõber leidudest on parim.
Ka armastust sul olgu elus palju,
see olgu magusam kui maasikmari!

1999

Sõbrapäevaluuletus nr 2

Hundi lemmik kollane kuu
on küll hundi jaoks üsna suur,
kuid sulle, nöbinina Krõpu,
suurem näigu su kallima suu.

1999

Sõbrapäevaluuletus nr 1

Oled sõber, rohkem pole vaja,
sellegi eest võlgnen sulle palju.
Oled sõber, sulle avatud mu maja,
täna on see päev, mil ütlen seda valjult.

1999

Me pea kohal lendavad inglid
Me varbad on jäätunud hanges
Me kehad on justkui pühadekringlid
Mu käed sinu kaelal on kanged

04.03.1997

Kui nägin sind su valgepäise litsiga,
ei olnud kõrvakiiludega enam kitsi ma.
Kaks tömpi jalga, üle meetri pikk,
sa oled lausa ebardlik.

04.03.1997

Sügisesed haikud

Leht langeb oksalt.
Ta ei ole enam noor.
Tuul ta ära viib.

***

Kool on alanud.
Nüüd puud värvi muudavad.
Vihm peksab taimi.

***

Kõik on närtsinud.
Inimene kurvatseb.
Teda ootab kool.

***

Laps kooli läheb.
Soojad ilmad kadunud.
Tee peal hakkab külm.

***

Varblane magab.
Linnuke lendab ära.
Kool väsitab last.

***

Maa muutnud värvi.
Nüüd rahvas marsib kooli.
Vihm taevast sajab.

***

Lõppemas on töö.
Sipelgad kaovad ära.
Mõmm heidab unne.

Elina Kononenko
02.07.1997 Rakveres

Liivakasti rotid

Väiksed rotid, suured rotid,
koerad, kassid, kilbikonnad -
kõik nad meie liivakastis elavad
ega vajagi nad rohkem enamat.

Meie aga kõike muudkui tahame,
kõike, kõike, ainult rohkem, rohkem.
Isegi kui pole väga pahad me,
kuulda vanemate suust on ohkeid.

Rotid suured me ei ole,
isegi mitte väiksed rotid.
Rott ju olla oleks kole,
kartes, et keegi meid maha notib.

Sestap mängime me oma liivakastis,
meie - väiksed vaesed lapsed.
Ja igal mängupurjekal meil valge lipp on mastis
Ning prügikasti visatud on rotimürgi kapsel.

21.08.1996

Valentinipäeva luuletus

Sa oled minu ainus,
mu armas Valentin.
Mind ergutab su kainus,
me suhe on intiim.
Süli täis lõhnavaid roose.
Sind meeletult otsib mu hing.
Emotsioon võtab sadu poose.
Mu aeg on sinu hind.

14.02.1997