Mäletan veel

Ma mäletan sind,

nagu oleks kõik veel eile olnud.

Iga kord, kui vikerkaar

viskab ennast üle taeva ja maa,

meenud sa mulle.

Ma kuulen veel su häält,

su ninas hõljub mu lõhn,

su maitse pole kadunud mu suust,

su siluett mu silmis on ikka endine.

Jah, sa karjusid kõvasti,

kui sinult nahka maha nülgisin.

Su keha oli enne seda kena.

Su lõhn, mis tungis ninna

praepannilt, kus küpsesid,

ei saa nii kergelt meelest minna.

Mu maitsemeelele sa olid

tõeline gastronoomiline nauding.

Tol päeval oli hämmastavalt

selgevärviline vikerkaar.

02.12.1998

Viirastus

See oli viirastus,
mida nägi mu silm.
See ei olnud sina,
sest muidu tunneksin
su lõhna ikka veel
ja kuuleksin su häält,
mis kajana on taevas teel.
Ma oleksin su
tundnud ära.
See oli viirastus,
see polnud sina.
Kuid mis siis ikka,
olen sullegi ju
vaid kui viirastus,
kui musta kassi nägu mina.

03.08.1998

Unenöolind

Unenäolind, kas sina viisid minu viisid,
mida laulis mulle mereklaasilt kuu?
Kas sina kuldseiks maalisid eskiisid,
millel tähed kujutasid muinasjutupuud?

Öö liivaluiteil noori linde veenab,
et lendaksid nad unustustemaale.
Kuid nemad tulevad ja näevad eemalt
veel vetekõminat, mis surmab vaale.

Ma elan meres keset vooluvett ja hägu,
sillerdavaid kalu, tormivahtu, kive.
Unenöolind, kui tulles näed mu nägu,
päästa vaalad, sest ma ise olen pime.

Too tagasi mu halenukrad viisid,
mida laulis mulle mereklaasilt kuu.
Kui langevad terad - meenutusteriisid -,
sa oma nokaga tee lahti minu suu.

02.08.1998

Aprillis

Aprillis mei heina ei söö,
sest me pole lihtsalt lehmad,
kui päike sätendab pärast ööd,
tekib meil tunne, et lehmad on kehvad.

Kehv lehm on lollist lambast parem,
kuid loll lammas kanast etem on,
kuigi kana tibust palju vanem,
on ta siiski samamoodi loll.

Lollid kõik on meie koduloomad,
muudkui lullitavad, magavad,
liiga tihti söövad-joovad,
kõik nende haisu pärast plehku plagavad.

17.03.1998

Fantaasia

Sa mine ja astu üle lumise künka,
näe, seal kaugel on mägi!
Need mäed on hoopis pilverünkad,
kuid kas sa sedagi nägid...

Meie elu on vaid üks kujutelm,
fantaasia on kohutav haigus,
must inimene on sinu jaoks kelm
ja lehmal on surmalaigud.

Seda elevanti ära sabast sa kisu,
ka tema on vaid üks pilv.
Kui näed seal torti ja tekib sul isu,
ära unusta seda, et pilves on ilm.

Sa lamad rohus ja katsud pilvi
oma kenade hallide silmadega.
Fantaasia köidab, sa kissitad silmi,
seda näed vaid kurjade ilmadega.

18.04.1998

Mõne surm on suurem

Hetkel, mil mind jõgi tappa tahtis,
viskas räbaldunud barbar köie.
Kuratlikust vetevoost ma tookord pääsesin.
Barbar oli minust kiirem,
kui läbi metsa kodu poole vantsisin,
ta oli juba kase oksalt rippuv laip.
Ma alandusin põlvili ja kartma lõin,
sest mõne surm on lihtsalt elust suurem.

13.03.1998

Talvel metsas käisin

Merre heideti mu tuhk,
mu maise eksistentsi huumus.
Tol hetkel oli meri roheline luht,
sest päiksest tuli koldne kuumus.

See toimus napilt pärast mind,
kuid ma ei ole Jeesus Kristus.
Nüüd lendab Linnuteed mu hing,
mu päevadega surm on ristund.

Ei, ma ei kahetse, seal ongi parem,
kus lautot sõrmitsevad inglid.
On hea, et lahkusin ma varem,
kui oleks külmund hanges kringliks.

Pikk talv ei vihka kunagi
neid, kes teda eal ei häiri.
Eks omamoodi olin rumal minagi,
et üksi talvel metsas käisin.

15.05.1998