nagu oleks kõik veel eile olnud.
Iga kord, kui vikerkaar
viskab ennast üle taeva ja maa,
meenud sa mulle.
Ma kuulen veel su häält,
su ninas hõljub mu lõhn,
su maitse pole kadunud mu suust,
su siluett mu silmis on ikka endine.
Jah, sa karjusid kõvasti,
kui sinult nahka maha nülgisin.
Su keha oli enne seda kena.
Su lõhn, mis tungis ninna
praepannilt, kus küpsesid,
ei saa nii kergelt meelest minna.
Mu maitsemeelele sa olid
tõeline gastronoomiline nauding.
Tol päeval oli hämmastavalt
selgevärviline vikerkaar.
02.12.1998
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar