Hingedepäeval

Kõnnin vaikselt,

kostub lehesahin,

õhk on karge,

puudes tuulekahin.

Süütan küünla

mahajäetud haual.

Sellel kalmul pole

käidud kaua.

Hinged meie seast

on ammu läinud,

nende aega

meie pole näinud.

Selles linnas elasid nad,

nüüd on teisel teel,

ainult vana hauakivi

meenutab neid veel.

23.10.1998