Hetkel, mil mind jõgi tappa tahtis,
viskas räbaldunud barbar köie.
Kuratlikust vetevoost ma tookord pääsesin.
Barbar oli minust kiirem,
kui läbi metsa kodu poole vantsisin,
ta oli juba kase oksalt rippuv laip.
Ma alandusin põlvili ja kartma lõin,
sest mõne surm on lihtsalt elust suurem.
13.03.1998
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar