kolmapäev, november 15, 2006

Olemise katastroof

Olemisest tingitud katastroof,
kergatslik ohvrite ringmäng.
Hing on sul sees veel, sa täkk,
painava lembuse öös.

Öökulli kräun - et öö teda võtaks.
Kiskjate sihitu luus, kuhu küll?
Laamendav joodik, idüll.
Öö, vana mait, jälle jõi.

Katastroof aegu näind kehas.
Keskaja roimarlik katk.
Rohujuur nõrkeb, üks hetk!
Taas algab pöörane retk.

28.08.2001

Ikka daam

Veel tassike kohvi,
veel tassike teed
ja las tuli põleb veel.
Et mitte olla
veel boheemne daam,
ma kannan kaelas keed.
Mu jalas iganenud kontsakingad,
hõbelevad siidisukad.
Ja kuigi see ei ole enam moes,
ma olen pigem daam
kui stiilselt hukas.

24.03.1999

Sõbrapäevaluuletus nr 3

Elus tähtsaid asju leiad palju,
hea sõber leidudest on parim.
Ka armastust sul olgu elus palju,
see olgu magusam kui maasikmari!

1999

Sõbrapäevaluuletus nr 2

Hundi lemmik kollane kuu
on küll hundi jaoks üsna suur,
kuid sulle, nöbinina Krõpu,
suurem näigu su kallima suu.

1999

Sõbrapäevaluuletus nr 1

Oled sõber, rohkem pole vaja,
sellegi eest võlgnen sulle palju.
Oled sõber, sulle avatud mu maja,
täna on see päev, mil ütlen seda valjult.

1999

kolmapäev, november 01, 2006

Me pea kohal lendavad inglid
Me varbad on jäätunud hanges
Me kehad on justkui pühadekringlid
Mu käed sinu kaelal on kanged

04.03.1997
Kui nägin sind su valgepäise litsiga,
ei olnud kõrvakiiludega enam kitsi ma.
Kaks tömpi jalga, üle meetri pikk,
sa oled lausa ebardlik.

04.03.1997

Sügisesed haikud

Leht langeb oksalt.
Ta ei ole enam noor.
Tuul ta ära viib.

***

Kool on alanud.
Nüüd puud värvi muudavad.
Vihm peksab taimi.

***

Kõik on närtsinud.
Inimene kurvatseb.
Teda ootab kool.

***

Laps kooli läheb.
Soojad ilmad kadunud.
Tee peal hakkab külm.

***

Varblane magab.
Linnuke lendab ära.
Kool väsitab last.

***

Maa muutnud värvi.
Nüüd rahvas marsib kooli.
Vihm taevast sajab.

***

Lõppemas on töö.
Sipelgad kaovad ära.
Mõmm heidab unne.

Elina Kononenko
02.07.1997 Rakveres

Liivakasti rotid

Väiksed rotid, suured rotid,
koerad, kassid, kilbikonnad -
kõik nad meie liivakastis elavad
ega vajagi nad rohkem enamat.

Meie aga kõike muudkui tahame,
kõike, kõike, ainult rohkem, rohkem.
Isegi kui pole väga pahad me,
kuulda vanemate suust on ohkeid.

Rotid suured me ei ole,
isegi mitte väiksed rotid.
Rott ju olla oleks kole,
kartes, et keegi meid maha notib.

Sestap mängime me oma liivakastis,
meie - väiksed vaesed lapsed.
Ja igal mängupurjekal meil valge lipp on mastis
Ning prügikasti visatud on rotimürgi kapsel.

21.08.1996

Valentinipäeva luuletus

Sa oled minu ainus,
mu armas Valentin.
Mind ergutab su kainus,
me suhe on intiim.
Süli täis lõhnavaid roose.
Sind meeletult otsib mu hing.
Emotsioon võtab sadu poose.
Mu aeg on sinu hind.

14.02.1997